Inspiratsioonikõne
Inspiratsioonikõne järel tunneb kuulaja, et „seda suudan ju mina ka“! Inspiratsioonikõne eesmärk on panna inimesed ennast hästi tundma, anda lootust ja julgustust. See on võimalus kollektiivi positiivselt “raputada”. Eestis kasutavad firmad ja institutsioonid inspiratsioonikõnelejaid tihti oma aastakoosolekutel ja suurüritustel, kus üks eesmärke on luua oma töötajatele või klientidele ühine tähendusväli. Kõne sisaldab reeglina üleskutset muutusele, kas grupile või isiklikult, seejuures antakse põhjendused, miks muutused on võimalikud ja vajalikud.
Inspiratsioonikõne on väga keeruline retooriline akt ja mõju saavutamiseks peab enamikel juhtudel sisaldama täpseid ütlusi, väljendeid, kõnekäände, aforisme ja teemaga sobivaid tsitaate. Huumor on kohustuslik.
Formaat
Inspiratsioonikõne pikkus on 15 – 30 min. Kõige efektiivsemana on end tõestanud TEDx formaat ehk kuni 18 minutit.
- RTEDx formaat 18 min
Inspiratsioonikõne õige koht on näiteks asutuse suurüritustel, aastakonverentsil, aga ka jõulupeol, suvepäevadel või hoopis külakokkutulekul.
- RAastakoosolek
- RAktus
- RSuve- või talvepäev
- RJõulupidu
- RKülakokkutulek
Teema täpsustatakse tellijaga võttes arvesse ürituse eesmärki ning organisatsiooni ja valdkonna eripärasid.
Näited edukatest teemadest
Külapoisist olümpiavõitjaks - Gerd Kanteri lugu
Raul Rebane tutvustab võtteid ja mõtteviise, kuidas grupp mehi külapoisist olümpiavõitjat aitas teha. Teadmised, kogemused ja kaine mõistus olid suureks abiks. Eelkõige aga usk, et inimesed on võimelised palju rohkemaks kui nad arvavad. Seda sõltumata tegevusvaldkonnast. Raul üritab veenda, et spordis õpitavad ülikonkurentsimudelid on hästi rakendatavad ka mujal.
Firma maine ja imago – iga töötaja on sinu brändi saadik
Mida räägitakse sinust selja taga? See ongi sinu imago.
Mainet ei saa osta reklaamide ja kena kujundusega. Tuleb luua oma lugu ning panna see elama oma elu. Oma lugu on formaat, milles kõik organisatsiooniliikmed on ühiselt kokkuleppinud, need on väärtused, millesse igaüks usub ning mida endas edasi kannab.
Meedia ja meie – hirmudest lahti!
Avaliku esinemise hirm ületab osade andmete järgi surmahirmu. See on tõsine asi. Õigete teadmiste, oskuste ja harjutusmeetodite abil on aga võimalik hirmudest vabaneda ja õppida meediaga enesekindlalt suhtlema. Millised on peamised hirmud meediaga suhtlemisel? Kuidas nendega toime tulla? Motivatsioonikõne “Meedia ja meie – hirmudest lahti!” on kui meediameditsiini kiirabi – annab esmased teadmised, kustutab suurema hirmu ning suunab edasi õigesse osakonda õppima.
Kuidas teha oma firma (küla, valla, kogukonna) lugu?
Ei ole midagi väärtuslikumat, kui oma firma/kodukandi üle uhke inimene. Oleme Raul Rebasega käinud erinevates Eesti paikades koolitamas, kuidas luua ja rääkida oma lugu. Igal külal, vallal, institutsioonil on palju väärtuslikku, mida kommunikatsioonis rõhutada, et teha naaber/konkurent kadedaks.
Taburetil on kolm jalga – töö, puhkus ja meelelahutus
Meelelahutusel on oma täisväärtuslik koht puhkuse ja töö kõrval. Kõike peab olema võrdselt, et hoida tasakaalus ja terve nii keha kui vaim. Meelelahutus on nagu sõna ütleb meele lahutamine millestki. Meil on vaja oma ajus lahti ühendada töömõtted ja mured. Nagu pideva pinge all jääb haigeks keha, nii väsib ka inimese vaim.
Raul Rebane räägib Gerd Kanteri tiimi näitel ja praktiliste kogemuste varal, kuidas töö, puhkeaja ja meelelahutuse planeerimine tagab töö efektiivsuse ja soovitud tulemused.
Üritused, rituaalid, sümbolid kui ühiste väärtuste loojad ja kandjad
Üle 20 aasta on Raul Rebane käinud pere ja tuttavatega igal aastal 23. juunil vabalt valitud Vabadussõja ausamba juures üle Eesti. Naised panevad lilli ja tehakse pilti, kes soovib, see laulab. Miks? Kõige tähtsamad väärtuspõhised sõnumid antakse edasi ürituste, rituaalide ja sümbolitega. Ainult nii saame tõeliselt näidata järeltulevatele põlvedele, mida tähendab vabadus.
Sümbolitel, üritustel ja rituaalidel on väga tugev emotsionaalne võim. Nendes kajastuvad lood, mis ületavad ajaraame. Motivatsioonikõne rõhutab väärtuste loojate ja kandjate tähtsust ning tõstab motivatsiooni luua ühisüritusi, rituaale, sümboleid.
Motivatsioonilangus – kuidas toime tulla eduga, kui käes on klaaslagi?
Ebaõnnestumistega saame hakkama, aga kuidas toime tulla eduga? Kuidas taastada motivatsiooni?
Motivatsiooni langus on väga suur probleem ülikonkurentsiga aladel, näiteks spordis, kus õigest meeleseisundist sõltub kõik, kas võit või kaotus. Näiteks individuaalalade olümpiavõitjatest võidab teise medali umbes 5% sportlastest, kolmanda ainult 1%. Enamikel juhtudel on saavutusvõime languse taga motivatsiooni ja meeleseisundiga seotud probleemid.
Kuidas säilitada või taastada kõrget saavutusvõimet? Individuaalsed ja grupilised meetodid on veidi erinevad, kuid kõige halvem meetod on selle teemaga mitte tegeleda.
Mis teeb väikeriigi Eesti konkurentsivõimeliseks ja edukaks?
Eesti mütosfääri dominantsed sõnad on kaua olnud töö ja haridus. Siia juurde peavad lisanduma veel kiirus ja innovatsioon,
ehk tuleb olla võimeline teha asju teisiti (teisi asju) kui teised ja kiiresti.
Sõnavõtu eesmärk on motiveerida kuulajaid säilitama ja arendama meie edu allikaid, eelkõige haridust. Juttu tuleb ka sellest, et on olemas ainult üks absoluutne ressurss – vabadus. Just praegu, sõja ajal saadakse sellest paremini aru.
Kliima, Venemaa ja lollus
Me räägime sellest, kuidas kõige suuremate nähtavate ohtudega toime tulla.